Epp-Leen Kalda – Miss Raplamaa 2013

Miss Raplamaa üritus algas minu jaoks 2012. aasta detsembris, kui väga väriseva põlve kuid kindla sihiga Sadolini spordihoonesse ürituse eelvooru suundusin. Trennide ja üritustejada päädis minu jaoks üllatava sündmusega, kui mind 2013. aasta kevadel missiks krooniti.
Soov võistlusest osa võtta oli tegelikult olemas juba ammu, kuid julgust ennast kokku võtta ja see ära teha, pidi koguma kaua. Eelkõige oli minu jaoks takistuseks probleem ja küsimus, mida teha talendivoorus. Kuna laulu- ja tantsuanne on minust kaarega mööda läinud, siis olin kindel, et talendivoorus ei ole mul üldse midagi teha ja kogu üritusel osalemine minu jaoks on võimatu. Sellegipoolest astusin karusellile ja püüdsin unustada vabandused, mis mind lihtsalt midagi tegemast takistasid. Miss Raplamaa korraldustiim oli väga abivalmis ja tänu sel aastal lavastajana kaasalöönud Juss Haasmale leidsin just selle, mis minu arvates oli mu suurim trump. Ma tegin talendivoorus midagi sellist, mis oli mulle iseloomulik, millega ma olin varasemalt tegelenud ja mis ilmselt oli missipubliku jaoks natukene ootamatu – esitasin monoloogi ühest mu lemmikust raamatust. See oli ka ilmselt minu suurim eneseületus, sest etlemine ihuüksi tuhande inimese ees võib esialgu tunduda üsna hirmuäratavana.
Kuid lavahirmust väljakasvamine ei olnud kindlasti ainus asi, mis ma missikarusellilt võitsin. Pidev enesetutvustamine ja endast rääkimine aitas mul aru saada, kes ma päriselt olen ja kuhu poole liigun, kõnni- ja tantsutrennid aitasid mul end oma kehas mugavalt tunda ja peale selle sai iga kokkusaamise ja tegevuse juures palju nalja.
Kogu missiaja jooksul kestvad treeningud ja kohtumised valmistasid suurepäraselt ette lõppvõistluseks, mil hirmu enam millegi ees ei olnud. Laval olemine oli tõsiselt äge ja ma nautisin igat hetke.
Pärast võistlust tuli ette mitmeid pildistamisi ja mõned moeshowd, sain olla osaks ühel missivõistluse laadsel üritusel ka mujal ja käisin rääkimas erinevates kohtades oma kogemustest ja sellest, kes ma olen ja mis üritus Miss Raplamaa on. Ilmselt olulisim, mis ma missivõistlusest kaasa võtsin, on aga kindlasti julgus astuda uutesse olukordadesse, sest see on võti edasiliikumiseks.