Iti Ärmpalu- Miss Raplamaa 2008 publiku lemmik

Minu esimene kokkupuude Miss Raplamaa konkursiga oli 8 aastat tagasi, kui olime õpilasvahetusreisil Norras ning Maris Laev ja Getter Sopp, kes olid just osa võtnud Miss Raplamaast, kirjeldasid oma kogemusi teistele. Nad soovitasid minulgi osa võtta, kuid see ei tundnud üldse minulik ja sellel mõttel ma pikemalt ei peatunud.
Kuna ma ei olnud konkursil osalemisest huvitatud, arvatavasti oli mul kõvasti puudust tahtest ja julgusest, siis eelvoorudes ma kohal ei käinud. Siis ühel päeval tulid Jane Rudnevs ja Jaanika Volga minuga kooli rääkima, et üks finalistidest on konkursist lahkunud ning kas mina ei tahaks osaleda. Nende kõrvale tuli ka Maris julgustama ja omast kogemusesest kinnitama, et seda otsust ma kohe kindasti kahetsema ei hakka. Tal oli õigus.
Sellest hetkest algasid 3 kuud kestvad ettevalmistused. Nädalavahetused olid täis väljasõite ja kohtumisi, kõnniproove, tantsuproove ning muidugi närveldamist ja pabistamist. Kaasvõistlejad olid väga toredad tüdrukud ning õnneks rivaalitsemist ei olnud. Mina küll missi ega printsessi tiitlit ei saanud. Ma ei olnud kade ega pettunud, sest arvestades teiste tüdrukute kavasid ja nende panust õnnestumisse, olid nad selle palju rohkem ära teeninud.
Sellel konkursil kohtusin missikandidaadiga Kati Viikmaaga, kellega saime väga headeks sõbrannadeks. Ühel päeval võttis ta mind endaga kaasa MJ-models modelliagentuuri, kus ta ise oli juba modellina mõned aastad töötanud. Sellest hetkest algas minu töökarjäär modellina ja ma pean ütlema, et see on kirjeldamatult põnev seiklus olnud. Minu esimene tööreis oli Tokyosse. Väikesest Raplast päris ujeda, ebakindla ja kogemusteta tüdrukule oli see kui ämber külma vett krae vahele. Kuid päev päevaga õppisin uute kultuuride, inimeste ja kommetega kohanema. Tänaseks on tööreisid mind viinud Tokyosse, Osakasse, Souli, Milaanosse, Miamisse, Pariisi ja LA’sse.
Ma olen väga õnnelik, et ma olen vastu võtnud just sellised otsused, mis on aidanud mul siiamaani jõuda. Ma olen väga tänulik, et ma olen saanud elada ja töötada erinavates linnades üle maailma, kus ma ei viibi mitte ainult turistina, vaid elan nagu kohalik. Samuti olen ma kohtunud imeliste ja inspireerivate inimestega, kes on mind palju õpetanud ja kaasa aidanud sellise mina kujunemisele nagu ma praegu olen. Kõik need toredad seiklused, väljakutsed ja inimesed oleksid ilmselt olemata olnud, kui poleks olnud Janet, Jaanikat, Maris, kes julgustasid mind osa võtma Miss Raplamaast.
Soovitan kõigil olla rohkem spontaansem ja avatum, sest iial ei või teada, kuhu pealtnäha juhuslik otsus sind viia võib.