Liisi Kontkar- Miss Raplamaa 2007 II printsess

Minu osalemisest Miss Raplamaal on möödas juba üle 7-aasta. Ma jõudsin selle konkursini korraldajate kaudu, kellega oli meil üks tutvusringkond. Kuigi üritusest olin ma teadlik juba ammu, ei olnud mul plaanis ise selles osaleda. Arvasin, et ma pole piisavalt edev ja pelgasin kaasnevat tähelepanu (pigem siis negatiivset). Ühe ürituse käigus tegid korraldajad mulle ettepaneku osa võtta ja eelvooru kohale ilmuda. Mina ei ilmunud. Kui juba missikarussell käima oli lükatud otsustas üks tüdruk loobuda ja mind kutsuti taas. Võtsin nõuks, et proovin ja vaatan, mis saab. Tagantjärele mõeldes kahetsen, et kohe proovima ei läinud. Kogu see ettevalmistus periood andis niivõrd tugeva põhja edasistele tegemistele elus. Pidevad esinemised, tähelepanu all oleks ja enese tõestamised andsid juurde väga palju julgust ja enesekindlust. Mainimata ei saa jätta ka uusi tutvuseid teiste missikanditaatide, toetajate ja korraldajate näol. Terve ettevalmistusperioodi jooksul ei mäleta, et keegi oleks keskendunud võidule, võitjad olime me tegelikult kõik. Missinduse vallas ma edasisi samme ei teinud, lasin sel jääda üheks äärmiselt õpetlikuks pagasiks oma elus ja nüüdseks tegelen hoopis teise valdkonnaga. Ükskõik, mis ettevõtmised peale Miss Raplamaal osalemist mulle osaks said, toetasid konkursilt saadud kogemused mu edasist käekäiku ainult positiivselt.Hetkel tegelen vähem naiseliku alaga- taipoksiga. Oman Raplas tegutsevat taipoksi klubi ja treenin kohalikke noori. Põhikohana olen kehalise kasvatuse õpetaja ja üheksanda klassi juhataja Hagudi Põhikoolis.
Omaltpoolt soovitan ma kõikidel neiudel, kes kahtlevad, minna ja panna ennast proovile Miss Raplamaa konkursil. Paljudel neidudel jääb osalemine hirmude taha, et mis siis saab, kui ma ei võida jne. Võitja on kahtlemata igaüks, kellel on võimalus sellest kõigest osa saada. Missikroon on boonus, kuid saadud kogemused, tutvused ja eneseleidmine on võiduks kogu eluks.